Our stories

Distantsõpe - lõppude lõpuks on kõik kinni suhtumises 24. March LL


Tänavune kevad tuli Eestimaale teistmoodi. Riigis valitseb eriolukord ning lisaks paljudele piirangutele on ka koolimajad suletud, vaid soe päikesekiir silitab ukselinki. Aga Eesti on e-riik ja piirangud ei tähenda elu seisma jäämist.

Pisut enam kui nädal aega distantsõpet on seljataga. Meie kooli lõpuklassi õpilased Liisi Leppik ja Darelyan Pähn räägivad, et asjad on e-õppel olles kulgenud täpselt nii, nagu arvata oli. "Hoolikamad õpilased jõuavad ülesanded õigeaegselt saadetud ja saavad ka oma hinnangud ilusti kätte. Muidugi, raske on ja sellega võis juba varemgi arvestada, aga miski pole võimatu, sest lõppude lõpuks on kõik kinni suhtumises. Olukorras, kus me hetkel viibime on tark ikkagi pusida arvuti taga ja püsida kodus".

„Meie puhul on ilmselt kõige suuremaks hirmuks eksamid ja nendeks valmistumine, kardame vähest ettevalmistust ja teadmiste mitte kinnistumist, sest iseseisvalt on siiski raskem vajalikke teemasid omandada“.

Liisile ja Darelyanile meeldivad enam loomingulised ülesanded, kus nad saavad avastada uusi e-keskkondi ja katsetada erinevaid võimalusi.

Karantiinis olles on tüdrukute aeg kulunud peamiselt õppimisele, aga vaba aja jooksul on nad jõudnud koristada ära terve maja, jalutada mitmeid kümneid kilomeetreid ja tegeleda oma meelistegevustega.

Kõikidele teistele noortele soovitavad Liisi ja Darelyan oma igavust peletada liikudes looduses, märgata selle ilu ja võlu, teha midagi, mis on südamelähedane, olgu selleks siis kunst, muusika, käsitöö või midagi veel põnevamat.

 

Liisi Leppiku ja Darelyan Pähni mõtted pani kirja

Laidi Lindau

Meediaringi juhendaja

Tänavune kevad tuli Eestimaale teistmoodi. Riigis valitseb eriolukord ning lisaks paljudele piirangutele on ka koolimajad suletud, vaid soe päikesekiir silitab ukselinki. Aga Eesti on e-riik ja piirangud ei tähenda elu seisma jäämist.

Pisut enam kui nädal aega distantsõpet on seljataga. Meie kooli lõpuklassi õpilased Liisi Leppik ja Darelyan Pähn räägivad, et asjad on e-õppel olles kulgenud täpselt nii, nagu arvata oli. "Hoolikamad õpilased jõuavad ülesanded õigeaegselt saadetud ja saavad ka oma hinnangud ilusti kätte. Muidugi, raske on ja sellega võis juba varemgi arvestada, aga miski pole võimatu, sest lõppude lõpuks on kõik kinni suhtumises. Olukorras, kus me hetkel viibime on tark ikkagi pusida arvuti taga ja püsida kodus".

„Meie puhul on ilmselt kõige suuremaks hirmuks eksamid ja nendeks valmistumine, kardame vähest ettevalmistust ja teadmiste mitte kinnistumist, sest iseseisvalt on siiski raskem vajalikke teemasid omandada“.

Liisile ja Darelyanile meeldivad enam loomingulised ülesanded, kus nad saavad avastada uusi e-keskkondi ja katsetada erinevaid võimalusi.

Karantiinis olles on tüdrukute aeg kulunud peamiselt õppimisele, aga vaba aja jooksul on nad jõudnud koristada ära terve maja, jalutada mitmeid kümneid kilomeetreid ja tegeleda oma meelistegevustega.

Kõikidele teistele noortele soovitavad Liisi ja Darelyan oma igavust peletada liikudes looduses, märgata selle ilu ja võlu, teha midagi, mis on südamelähedane, olgu selleks siis kunst, muusika, käsitöö või midagi veel põnevamat.

 

Liisi Leppiku ja Darelyan Pähni mõtted pani kirja

Laidi Lindau

Meediaringi juhendaja