Наши истории

Üheksandike lõpureis Kreetale 01. ноября LL


Kärla kooli 9. klass käis kooli lõpureisil 11. – 18. oktoobrini Kreeta saarel. Saare pindala on 8336 km² ehk siis umbes 3 Saaremaad.

 See nädal oli meil väga muljeterohke ja tegus. Reisi esimene pool oligi tõeline puhkus, sest nautisime veemõnusid nii meres kui hotelli Gortuna basseinis. Meie hotell asus Skaleta puhkekülas Rethymno linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel.

 Rethymno on imeilus linn. Linna vanalinn on omaette vaatamisväärsus, seal on kitsad tänavad täis kaubandust, mõnusad pargid ja puhkealad. Põhilised vaatamisväärsused on suured Veneetsia väravad, samast ajajärgust pärit muljetavaldav purskkaev, Paleokastrose mäel asuv kindlus.

Rethymnosse minek algas meil reede hommikul liinibussiga. Bussi astudes oli see nii täis, et me pidime püsti seisma ning see jäi tühjemaks alles siis, kui me linna jõudsime. Linnas hakkasime liikuma infopunkti poole, kust saime endale kaardi, mille järgi linnas orienteerusime. Jalutuskäik jätkus tuletorni poole, kus tegime klassipildi. Kõndides mööda mereäärt edasi, nägime huvitava kujuga kive ja tohutu suuri vahuseid laineid. Umbes 20 minuti pärast jõudsime kindluse varemeteni. Pärast varemete juurde kogunemist oli meil linnas olemiseks vaba aeg. Me võisime linnas olla kella viieni, kuna buss sõitis tagasi hotelli umbes 45 minutit ja 18.30 hakkas õhtusöök. Mina koos Anniga käisin vähestes poodides, kuna kartsime linnas  ära eksida. Kui me Annika, Laura ja Karisega kokku saime ning kui Laura meile ütles, kuhu poole bussipeatus jääb, otsustasime natukene süüa ja bussiga tagasi hotelli minna. (Helina)

Esmaspäeval, 15. oktoobril ootas meid hotelli ees buss ja algas sõit Hania (Chania) linna poole. Selle linna arhitektuur on suuresti mõjutatud Veneetsia ja Türgi võimu all viibitud aegadest. Eriti palju on ajaloolisi ja muidu huvitavaid objekte loomulikult vanalinnas. Jalutasime vanalinnas, Veneetsia sadamas tuletorni juurde. Tegemist on saare lääneosa kõige ilusama linnaga.

Haniast sõitsime edasi Kreeta Botaanikaaeda. Jalutasime ja imetlesime selle 20 hektari suurust maaala, kus kasvavad enam kui 150 erinevat viljapuuliiki, maitsetaimed, ravimtaimed ning dekoratiivtaimed kogu maailmast. Sealne maapinnas ja piirkonna mikrokliima muudavad selle sadadele taimedele ning loomadele paradiisiks. Imelise, värvilise ja elava maastiku keskel seisab põlenud oliivipuu, mis on mälestusmärk 2003. aasta tulekahjudele. See Hania üks kõige huvitavamaid objekte jääb vaid 18 kilomeetri kaugusele linnast, suurte Valgete mägede jalamile.

Teisipäeval matkasime Samaria mäekurus, mis on oma 18 kilomeetriga Euroopa kõige pikem kanjon. Kanjon on iseenesest looduskaitseala ning on üldjuhul avatud mai algusest kuni oktoobri lõpuni. Vaated olid muljetavaldavad, kohati on ümbritsevad mäeseinad 1000 meetri kõrgused ja üksteisele väga lähedal. Kõige kitsamaid kohti kutsutakse väravateks. See on matkamiseks ideaalne koht, siin on väga keerulisi teelõike, aga ka mõnusaid puhkepeatusi. Me alustasime oma sõitu hommikul vara hotellist, kus sõime hommikust ja peale seda ruttasime bussi peale. Me olime Samaria mäekurus kokku umbes 7 tundi. Kiiremad kõndisid selle raske maastiku läbi umbes 3 - 4 tunniga, aga teised, kes huvitusid loodusest rohkem ning vaatasid ringi  ja tegid palju pilte, läbisid raja umbes 5-6 tunniga. Minu meelest oli see väga huvitav kogemus, kuna mägi, millel me olime, oli üle mõistuse pikk ja läbis pilvi ning õhutemperatuur oli poole madalam kui allpool mäge. Mina isiklikult soovitaksin minna kõigil seda mäge külastama, kes kunagi Kreetale satub, kuna adrenaliinilaks, mis sealt saab, on väga suur.

Kolmapäeval külastasime Kreeta pealinna Heraklioni, mis on kena sadamalinn. Heraklioni linna lähedal asuvad Knossose palee varemed, mis oma mastaapsusega jätsid võimsa mulje.  Tegemist on olnud võimsa ehitisega, hiilgeaegadel oli sel kuningas Minose residentsil viis korrust ja üle tuhande toa. Knossose palee hukkus Santorini vulkaani purskamise tõttu ja mattus aastatuhandeteks selle tuha alla. Kogu selle ehitise väljakaevamine võttis arheoloogidel eelmise sajandi alguses aega 35aastat. Knossos on Kreeta saare kõige enam külastatav vaatamisväärsus. Mulle pakkusid palee varemed suurt huvi, sest oli põnev näha oma silmadega seda, mida me 7. klassi ajaloos olime õppinud.

Käisime ka linna lähedal CretAquariumis, mis avati 2005. aasta detsembris. See kuulub Euroopa suurimate akvaariumite hulka. Kohale jõudes ja ringi vaadates olid kõik väga üllatunud. Seal oli igasuguseid veeloomi, nii imetillukesi kui ka hiigelsuuri. Akvaarium pakub külastajatele ainulaadse võimaluse  sukelduda Vahemerre ja kohata kaheksajalgu, homaare, merikilpkonni, haisid ja 3 meetri pikkusi liivatiigerarikuid. See akvaarium oli üks mu lemmikutest. Soovitan soojalt sinna minna, kes on teel Kreeta saarele.

Neljapäeva hommikul asusime koduteele. Ees ootas 3, 5 tunnine lennukisõit ja Tallinnast veel 4 tundi bussisõitu Kuressaarde. Oli tore reis, on mida meenutada.

 

9. klassi nimel Helina Vatsfeldt, Pilleliis Leemet, Regor Konts, Timo-Sten Lõoke ja  Ethan Jesse De Oliveira

Kärla kooli 9. klass käis kooli lõpureisil 11. – 18. oktoobrini Kreeta saarel. Saare pindala on 8336 km² ehk siis umbes 3 Saaremaad.

 See nädal oli meil väga muljeterohke ja tegus. Reisi esimene pool oligi tõeline puhkus, sest nautisime veemõnusid nii meres kui hotelli Gortuna basseinis. Meie hotell asus Skaleta puhkekülas Rethymno linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel.

 Rethymno on imeilus linn. Linna vanalinn on omaette vaatamisväärsus, seal on kitsad tänavad täis kaubandust, mõnusad pargid ja puhkealad. Põhilised vaatamisväärsused on suured Veneetsia väravad, samast ajajärgust pärit muljetavaldav purskkaev, Paleokastrose mäel asuv kindlus.

Rethymnosse minek algas meil reede hommikul liinibussiga. Bussi astudes oli see nii täis, et me pidime püsti seisma ning see jäi tühjemaks alles siis, kui me linna jõudsime. Linnas hakkasime liikuma infopunkti poole, kust saime endale kaardi, mille järgi linnas orienteerusime. Jalutuskäik jätkus tuletorni poole, kus tegime klassipildi. Kõndides mööda mereäärt edasi, nägime huvitava kujuga kive ja tohutu suuri vahuseid laineid. Umbes 20 minuti pärast jõudsime kindluse varemeteni. Pärast varemete juurde kogunemist oli meil linnas olemiseks vaba aeg. Me võisime linnas olla kella viieni, kuna buss sõitis tagasi hotelli umbes 45 minutit ja 18.30 hakkas õhtusöök. Mina koos Anniga käisin vähestes poodides, kuna kartsime linnas  ära eksida. Kui me Annika, Laura ja Karisega kokku saime ning kui Laura meile ütles, kuhu poole bussipeatus jääb, otsustasime natukene süüa ja bussiga tagasi hotelli minna. (Helina)

Esmaspäeval, 15. oktoobril ootas meid hotelli ees buss ja algas sõit Hania (Chania) linna poole. Selle linna arhitektuur on suuresti mõjutatud Veneetsia ja Türgi võimu all viibitud aegadest. Eriti palju on ajaloolisi ja muidu huvitavaid objekte loomulikult vanalinnas. Jalutasime vanalinnas, Veneetsia sadamas tuletorni juurde. Tegemist on saare lääneosa kõige ilusama linnaga.

Haniast sõitsime edasi Kreeta Botaanikaaeda. Jalutasime ja imetlesime selle 20 hektari suurust maaala, kus kasvavad enam kui 150 erinevat viljapuuliiki, maitsetaimed, ravimtaimed ning dekoratiivtaimed kogu maailmast. Sealne maapinnas ja piirkonna mikrokliima muudavad selle sadadele taimedele ning loomadele paradiisiks. Imelise, värvilise ja elava maastiku keskel seisab põlenud oliivipuu, mis on mälestusmärk 2003. aasta tulekahjudele. See Hania üks kõige huvitavamaid objekte jääb vaid 18 kilomeetri kaugusele linnast, suurte Valgete mägede jalamile.

Teisipäeval matkasime Samaria mäekurus, mis on oma 18 kilomeetriga Euroopa kõige pikem kanjon. Kanjon on iseenesest looduskaitseala ning on üldjuhul avatud mai algusest kuni oktoobri lõpuni. Vaated olid muljetavaldavad, kohati on ümbritsevad mäeseinad 1000 meetri kõrgused ja üksteisele väga lähedal. Kõige kitsamaid kohti kutsutakse väravateks. See on matkamiseks ideaalne koht, siin on väga keerulisi teelõike, aga ka mõnusaid puhkepeatusi. Me alustasime oma sõitu hommikul vara hotellist, kus sõime hommikust ja peale seda ruttasime bussi peale. Me olime Samaria mäekurus kokku umbes 7 tundi. Kiiremad kõndisid selle raske maastiku läbi umbes 3 - 4 tunniga, aga teised, kes huvitusid loodusest rohkem ning vaatasid ringi  ja tegid palju pilte, läbisid raja umbes 5-6 tunniga. Minu meelest oli see väga huvitav kogemus, kuna mägi, millel me olime, oli üle mõistuse pikk ja läbis pilvi ning õhutemperatuur oli poole madalam kui allpool mäge. Mina isiklikult soovitaksin minna kõigil seda mäge külastama, kes kunagi Kreetale satub, kuna adrenaliinilaks, mis sealt saab, on väga suur.

Kolmapäeval külastasime Kreeta pealinna Heraklioni, mis on kena sadamalinn. Heraklioni linna lähedal asuvad Knossose palee varemed, mis oma mastaapsusega jätsid võimsa mulje.  Tegemist on olnud võimsa ehitisega, hiilgeaegadel oli sel kuningas Minose residentsil viis korrust ja üle tuhande toa. Knossose palee hukkus Santorini vulkaani purskamise tõttu ja mattus aastatuhandeteks selle tuha alla. Kogu selle ehitise väljakaevamine võttis arheoloogidel eelmise sajandi alguses aega 35aastat. Knossos on Kreeta saare kõige enam külastatav vaatamisväärsus. Mulle pakkusid palee varemed suurt huvi, sest oli põnev näha oma silmadega seda, mida me 7. klassi ajaloos olime õppinud.

Käisime ka linna lähedal CretAquariumis, mis avati 2005. aasta detsembris. See kuulub Euroopa suurimate akvaariumite hulka. Kohale jõudes ja ringi vaadates olid kõik väga üllatunud. Seal oli igasuguseid veeloomi, nii imetillukesi kui ka hiigelsuuri. Akvaarium pakub külastajatele ainulaadse võimaluse  sukelduda Vahemerre ja kohata kaheksajalgu, homaare, merikilpkonni, haisid ja 3 meetri pikkusi liivatiigerarikuid. See akvaarium oli üks mu lemmikutest. Soovitan soojalt sinna minna, kes on teel Kreeta saarele.

Neljapäeva hommikul asusime koduteele. Ees ootas 3, 5 tunnine lennukisõit ja Tallinnast veel 4 tundi bussisõitu Kuressaarde. Oli tore reis, on mida meenutada.

 

9. klassi nimel Helina Vatsfeldt, Pilleliis Leemet, Regor Konts, Timo-Sten Lõoke ja  Ethan Jesse De Oliveira