Novembrikuu päikesepaistelisel päeval võttis 9. klass ette õppereisi tutvumaks Saaremaa karstialadega. Reis sai teoks Keskkonnainvesteeringute keskuse poolt rahastatud projekti raames.

Karst on nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse nagu lubjakivi, kips või kivisool. Karstumine tekitab maastikku väga erilisi (pinna)vorme. Peamist osa etendab karstumises lahustumine. Karstumist soodustab põhjavee vertikaalne liikumine, perioodilised sademed, kõrge temperatuur ja kivimite lõhelisus.

Nimetus karst pärineb Balkani poolsaarelt Sloveeniast, kus asub Karsti lavamaa- intensiivse karstumise ala. Kohalikud nimetavad ala Kras, mis tähendab “kivi”.

Saaremaal meil väga silmapaistvaid karstialasid ei leidu, Seepärast võtsime selle reisi ette koos SÜGi Keskonnahariduskeskuse giidi ja ühtlasi sealse kooli geograafiaõpetaja Merike Kuldsaarega. Kõige väiksemad karstivormid on karrid, mida võib vaatamas käia Vilsandi saarel. Meie aga külastasime Kalja, Küdema ja Lepakõrve kurisusid Põhja-Saaremaal.

Kurisud on mitmekümne meetri laiused lehtri, lohu või liuakujulised moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Paljudes kurisutes kaovad ajutised  jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Ka meie üritasime seda salapära näha, kuid vaadeldud aladel nägime vaid kuivi jõesänge ning saime vaid ette kujutada, kuidas vesi maa alla neeldub. Sellele vaatamata nautisime imekaunist sügisest loodust ning klassikaaslaste meeldivat seltskonda.

Õppekäigu raames saime uusi teadmisi settekivimite, lubjakivi, karsti tekke, kurisude ehituse ja Litoriinamere rannikuvallide tähtsuse kohta Saaremaa karstialadel. Õppekäigu lõpus täitsime töölehe, et saadud teadmisi kinnistada.

KPK 101 lend
 

Pildigalerii avaneb SIITlink opens on new page