Enne mardipäeva vaatasime arvutist, kuidas üks mardisant peaks välja nägema ja mida tegema ehk siis uurisime vanade eestlaste kombeid seoses selle päevaga. Meisterdasime endile kunstitunnis või kodus papist ja muust käepärasest materjalist lahedad maskid. Gert- Marol, kelle mask nägi eriti lahe välja, kurtis aga , et tal oli sellega palav, ta ei saanud hingata, karvad olid suus ja silmas ja kogu mardiskäik oli seepärast tema jaoks võrdlemisi ebamugav.

Mardiks valmistudes harjutasime marditantsu ja laulu, õppisime mõistatusi, mida pererahvale esitada ja õnnesoove, mida soovida. Marileen mängis poistele tantsu saateks flööti. Õpetaja oli trükkinud lehele Eesti hümni esimese salmi sõnad, aga seda tagurpidi ja need, kelle juures me käisime, pidid kirjapandut lugedes näitama oma lugemisoskust. Oli neidki, kes üsna kohe taipasid, mis tegelikult kirjas ja sõnu õigetpidi ütelda tahtsid, kuid õpetaja teatas siis, et ainult mart võib asju tagurpidi teha, riideid selga panna ja lugeda, teised peavad ikka nii lugema nagu kirjas on. Ega see neil nii lihtne olnudki! Ka kõiki mõistatusi ei arvatud ära. Eks need olid ka üsna rasked. Näiteks kas sina tead, mis on jala juhtmid? Enne mardiks käimist meie küll ei teadnud. Need on kinga-, saapa- või pastlapaelad. Loogiline, kas pole!

Mardiks käis meie klass spordihallis- sööklas, poes, õpetajate toas ja II klassis. Saime kotitäie magusat, mida jätkub meile terveks nädalaks. Osa sõime kohe, nii et nii mõnelgi läks lausa süda pahaks, osa jättis õpetaja klassi kappi luku taha ja nii saame nüüd iga päev veidi maiustada.

Oli suurepärane ja lõbus päev. Ootame edaspidigi taolisi toredaid üritusi.

4. klassi mardipäeva muljed võttis kokku õpetaja Gerta