Matk oli parem  kui kool. Olime looduses, ei pidanud klassis istuma, oli lõbus ja sai rohkem oma sõpradega olla.

Matkal meeldis see osa teest, mis oli tehtud lennuväljaplaatidest ja sellel kõndides sai mõnusalt vetruda. Nimetasime selle osa teest raudteeks, sest see oli ju rauast. Meeldis veel torni ronimine ja sealt alla vaatamine soo ja järvede peale, legend Naistejärve tekkest.  Enim meeldisid uued teadmised taimedest ja nende kasutamisest. Mõni taim lõhnas nii, et tekitas peavalu ja oli selle järgi rahvasuus endale nimegi saanud, mõni jälle oli mõnusa värske lõhnaga ja ühte taimedest kasutati isegi saunanuustikuna. Matka lõpus tegid kõik koos sõbra või lihtsalt paarilisega herbaariumi ühe taime kohta, mille matkajuht Maris rajalt kaasa võttis ja selle kohta huvitavat infot jagas. Need, kes tähele ei pannud, olid siis päris hädas, sest kuidas sa kirjutad lehele, et ei mäleta midagi, mis räägiti.

Kõige põnevam oli huntide murtud põdra luukere. Polnud kunagi varem nii suure looma luustikku näinudki. Teadmisi saime veel soos kõndimisest ja sellest, kuidas käituda, kui oled soos eksinud,  seentest, mis seal kasvasid ja palju muudki veel. Maitsmise teel saime teada, et sooveel pole mingit maitset (ka ei kustuta ta janu, sest on mineraalivaba) ja murakamoosil, mille Maris meile kingituseks kaasa oli võtnud, on väga hea maitse. Tagasiteel tegime peatuse Naistejärve legendiga seotud Pireti kivi juures, mõõtsime laste kätega selle ümbermõõtu ja julgemad ning osavamad ronisid ka selle otsa. Oli tore päev.

4. klassi laste mõtted ja muljed pani kokku õpetaja Gerta Uus

Fotod kodulehe galeriis