Väljas on kevad... Taevas on ilus sinine koos valgete kohevate pilvedega. Päike särab, linnud laulavad ja sipelgad sibavad ringi oma käikudes. Tuul puhub õrnalt ning sahistab lehti, loodus on nii ilus ja vaikne. 

Aga kõik oleks just kui seisma jäänud. Ei ole seda päris kevade tunnet, mis on olnud iga eelmine aasta. 

Kurb ja tühi tunne on, rohkem aga igatsus. Igatsus sõprade järgi, igatsus minna vabalt koos teistega õue... igatsus selle järgi kui kõik oli vaba ja keegi ei pidanud muretsema. Igatsus olla vaba just kui üks liblikas. 

Sandra Tiirik, 8. kl