Õpetaja Eliisa Siim töötab meie koolis klassiõpetajana juba eelmise õppeaasta varakevadest. Meedia- ja fotoringi õpilased Emilia Ait, Anna-Liisa Rang ja Marileen Seli koputasid tema uksele ja palusid intervjuule. Saagem nüüd teiegi Eliisaga rohkem tuttavaks!
Kirjelda ennast paari lausega.
Olen positiivne ja elujaatav inimene. Mulle meeldib olla ümbritsetud „minu“ inimestest ja pidada maha sügavaid vestlusi. Ma usun uskumatusse ja olen tänulik mulle kingitud elu eest. Elu on mäng ja ma mängin seda nii hästi, kui oskan.
Teame, et Sa tegeled meelerahu ringiga, kust leiad Sina meelerahu?
Mina leian meelerahu enda seest, meie kõigi sees on meie elu puudutavad vastused olemas. Mulle väga meeldib mets, lihtsalt jalutan ja vahel kallistan isegi puid. Elan ka ise metsas ja see on minu rahu paik. Aga mu suurim meelerahu on mu lapse öine hingamine ja see, et temaga on kõik hästi. Alati ei ole kerge, siis aitavad mind erinevad hingamised ja meditatsioonide kuulamine.
Mis on Sinu nipid inimestele kes sooviksid meelerahu leida?
Minu esimene nipp oleks tänulikkuse harjutamine. Me nõuame igapäevaselt endalt nii palju, olgem tänulikud väikeste asjade eest. Proovin ka lastele seda õpetada, et tänulik tasub olla iga päeva eest. Katsetage ja te näete, et elu muutub kergemaks ja positiivsemaks.
Mida meeldib Sulle teha väljaspool kooli?
Ma olen väga kodune inimene, sealt on raske mind välja saada. Seega, lemmik koht peale kooli on kodu ja üle kõige meeldib mulle koos olla oma tütre ja elukaaslasega. Lisaks sellele on mul 3 sõbrannat, kellega võtame igal aastal mitu korda midagi ette, et ellu veelgi enam päikest tuua. Näiteks lendame nädalavahetuseks Itaaliasse ja tunneme elust mõnu! Mulle väga meeldivad hetked koos nendega ja ma loodan, et see traditsioon kestab meil veel kaua. Koos saab naerda ja vajadusel ka nutta. Veel meeldib mulle lähedasi sõpru enda juures kostitada, kütan kümblustünni soojaks ja teen neile midagi head süüa. Ma väga armastan kokkamist ja teen seda alati suure kirega.
Mis erialaga Sa enne õpetaja ametisse astumist tegelesid?
Olen erinevaid ameteid proovinud. Olen olnud lasteaias liikumisõpetaja ja rühmaõpetaja, see töö meeldis mulle väga ja vahel igatsen neid lapsi ja oma armast paarilist. Veel olin ma huvijuht, pikapäeva õpetaja. Olen teinud suviti lastele laagreid ja viisin ka linnas läbi meelerahu ringi, mul oli oma väike joogapesa Kuressaares. Nii uskumatu, kui see ka täna ei tundu, siis peale keskkooli õppisin ma hoopis vanglaametnikuks ja töötasin Tallinna vanglas saatjana.
Kuidas Sa sattusid Kärla kooli tööle?
Kärla kooliga on huvitav lugu, mul ei olnud plaani siia sattuda, aga elu toimetas omamoodi. Julgustan inimesi vahel „hullu panema“ – ei pea kramplikult hoidma kinni kohast, kuhu sa ei tundu kuuluvat. Isegi, kui tulevik on teadmata, siis tuleb võtta see julgus soovida endale paremat elu. Olen elav näide, et see on võimalik. Elul olidki minuga omad plaanid ja ma olen ääretult tänulik, et ta mind Kärlale toimetas. On parim tunne teha tööd, mida armastad, omades samal ajal toetavaid kolleege.
Millise emotsiooni Sa saad lastega töötades?
Tänulikkuse ja rõõmu tunde. Ma olen südamest tänulik selle võimaluse eest, oma laste eest, selle eest, et ma saan sellist tänuväärset tööd teha. Lapsed on parimad peeglid ja nemad õpetavad mind samamoodi, kui mina neid. Vahel mõtlen, kas see on päriselt minu elu ja millega ma selle olen ära teeninud.
Millised on Sinu soovid Kärla kooliperele?
Soovin loomulikult kõike kõige paremat, teadmiste himulisi õpilasi ja toetavaid õpetajaid. Koos, üksteist toetades, saame luua parima keskkonna. Soovin märkamist ja hoolimist! Südamega nägemist.
