Eile, 30. novembril lõppes Saaremaa noorte filmifestival „Meil ei ole planeet B-d". Konkursi parima filmi ehk Grand Prix vääriliseks peeti meie kooli filmiringi õpilaste filmi "Karm reaalsus".

Filmiringi õpilasi ja juhendajat küsitleb huvijuht Arnek Grubnik.

Kuidas jõudsite filmi ideeni?

Idee oli kõigi oma. Nora Lisell pani ühised mõtted stsenaariumiks kokku.

Kirjeldage filmitegemise protsessi?

Stressirohke.

Üheksa tunnine laupäev – siis toimus filmimine - tegutsesime hommikust õhtuni.

Vahepeal karjusime üksteise peale ja samas jälle naersime. Tujud käisid ühest äärmusest teise.

Kaamera aku sai otsa. 

Mitte miski ei läinud põhimõtteliselt plaani järgi, aga samas sai kõik ikkagi tehtud.

Kuna filmi esitamise tähtaeg oli lähedal, siis montaaži tegi filmiringi juhendaja Morten.

Teie film on must-valge – kuidas selleni jõudsite?

Idee tekkis üsna varakult. Kõigile sobis see. Filmi teema oli sünge, seega must-valge film tundus hea valik.

Mis vanuses vaatajatele oma filmi soovitate?

Meie arvates väga noortele see film mõeldud ei ole. Film on vägivaldne ja lisaks sellele on filmis sügavam alltekst ja nooremale vaatajale jääb see pigem segaseks.

Filmiringi tulevikuplaanid?

Ambitsioonikas film oma lõbuks  Rosette idee baasil. Selline pikem projekt. Ei pea pinget tundma tähtaegade pärast.

Rääkige filmikonkursist ka?

Osalejaid oleks võinud olla rohkem. Filme näidati ca 15-20 minutit.

Kuidas filmi suurelt ekraanilt vaadata oli?

Nora Lisell: „Ma pole kunagi Eliise nägu nii lähedalt näinud!“ 

Kuidas oma filmiga ise rahul olete?

Oleme ise väga rahul. Esimese filmi kohta väga hea.

Eliise: „Lava peal ikkagi käsi värises, kuigi olime kindlad, et võidame!“