Kevade otsingutel

Istun akna all ja mõtlen,

elus, ilmas - kõiges kõhklen. 

Tuli kevad, tuli soe, 

nüüd ta jälle peitu poeb. 

Läbi klaasi piilun õue, 

päike poeb taas pilve põue. 

Rohetav muru vihmast märg, 

kaugel meres hüpleb särg. 

Astun õue, silmis mure, 

kas see kevad üldse tuleb? 

Kui otsinguil veidi sügavamale laskun, 

Oodatud kevade lehvitab vastu! 

Darelyan Pän, 9. kl

Talvine kevad

Kevad käes, mis ma näen

õues, tänaval on vaikus.

Ja kui korraks õue läen

varese kraaksatus vaid kaikub, 

kodumetsast kajab vaikus. 

Koolis pole ammu käinud, 

sõpru, klassivendi näinud. 

Facebook, Teams  ja e-õpe,

karantiin vist pea ei lõpe.

Kohaneda tuleb nüüd kõigil,  pole  iial enam sama, 

väärtused on muutunud kõigil,

pole oluline palju sul vara. 

Kevad tuli, küll saabub suvi

ehk siis viirus kaotab huvi,

siis jälle lõpp on ühel lool,

ja läbi saab mul Kärla kool. 

Glen Voojärv, 9. kl

Kui oodata ei ole enam midagi

Loen päevi kalendris

millal see läbi võiks saada.

Meid kõiki valdab hetkel suur segadus

kuhu läheme ja mis meist kord saab.

Anyway

varsti hakkab koolivaheaeg

saab hommikust järgmise hommikuni Netflixi vaadata.

Marsruut on mul juba selge.

Tänaseks,

Homseks ja järgmiseks kuuks.

Voodist kööki, köögist vetsu

Ja voodisse tagasi.

See ongi kõik.

Oleme jõudnud hetke, kus loodus teeb tagasi.

Kõik mis me teha saame on taganeda.

Aga tähistab see lõppu?

Või hoopis millegi algust?

Gertrud Lend 8. kl