8. aprillil oli meil võimalus kohtuda tuntud lastekirjaniku Piret Rauaga. Temaga koos oli ka Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. Kohtumine toimus Kärla rahvamajas, kuhu olid kutsutud meie kooli lapsed esimesest viienda klassini.
Piret Raud on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Mihkel Raud, keda ka kõik teavad, on tema vend. Ilmselt on kirjutamisoskus tal vanematelt päritud ja tänaseks on Piret ise juba nii kuulus lastekirjanik, et tema raamatuid on trükitud paljudesse teistesse keeltesse. Meie selle õppeaasta I veerandi kohustuslik raamat oligi üks tema omadest ja need, mida me lugesime, olid päris huvitavad. Ta oskab oma lugudesse sisse panna üllatavaid ja ebaharilikke seike ja sellepärast on need raamatud alati ka põnevad. Kunagi ei tea, milline lõpp ja lahendus loole tuleb.
Mis siis sellest kohtumisest veel meelde jäi?
Ilona Martson luges ette Piret Raua jutte ning poole jutu pealt lasi lastel ennustada, kuidas võiks lugu edasi minna. Mirit ütles, et imestas, kui esimese klassi poiss Willem pakkus välja sellise lõpu, mis oli sama Piret Raua kirjutatuga. Hiljem tuli küll välja, et Willem oli seda juttu Tähekesest lugenud, aga see üllatas ikkagi.
Meile meeldis veel, et nii Piret Raud kui ka Ilona Martson olid kenad, rõõmsameelsed ja igati positiivsed. Jäi mulje, et neil läheb alati väga hästi ja nad on väga heatahtlikud. See on ju hea.
Lisaks toredale kohtumisele oli hea seegi, et saime ühest tunnist vabaks, et saime külalistele küsimusi esitada ja infot nende kohta ning et kingituseks meile oli neil kaasas hulk Tähekesi, mida nad koos autogrammidega jagasid.
Need olid 4. klassi muljed kohtumisest,
kokku kirjutas õp Gerta
