Eelmine nädal astusid 8. klassi õpilased sammukese lähemale 9. klassi lõpetamisele, kes kaitsesid kooli aulas oma loovtöid. Kokku kaitsti 17 loovtööd, millest suurem enamus olid praktilised.  

Õppejuht Maiu Rauna sõnul läks loovtöö kaitsmine ladusalt ja esitlusi oli tore jälgida. „Oli näha eneseületust ja enesekindluse kasvu. Suhtlemine loovtöö komisjoni ja publikuga oli vahetu ning tajuda oli klassi toetust ja ühtekuuluvustunnet. Samas oli näha, kuidas võrreldes sügisega on arenenud oskus süsteemselt probleemile läheneda, valitud metoodikat kirjeldada ja kogemusest järeldusi teha. Kõik need oskused on edaspidises elus vajalikud nii enda kui maailma toimimise mõistmiseks. Ehkki kõik tööd olid eripalgelised jäi enamus teemavalikust ehk liiga praktilise suunaga. Kogu klassi peale oli üks uurimustöö. Meeleldi oleks soovinud kuulda veel mõnda hetkel ühiskonnas aktuaalset teemakäsitlust ja õpilase arutelu selle ümber. Samas aga meeldis, et praktiliste tööde uurimuslikud osad olid leidnud erineva nurga alt käsitlemist.  Nii näiteks puidutöö puhul uuriti lisaks tööohutust, taaskasutust võis siis hoopis CO² jalajälje suurust; omaloomingulise maali valmimisel uuriti eeltööna kuulsa kunstniku eluloo ja inspiratsiooni tagamõtteid. Siinkohal soovin ma tänada kõiki juhendajaid ja retsensente, sest tööde juhendamine ja tööle hinnangu andmine, ei ole kindlasti kergete killast, kuid tulemus on alati tööd väärt.“ 

Ka koolijuht Sirje Ellermaa hinnangul oli loovtööde tase väga hea. „Oleme viimastel aastatel loovtööde korraldusele rohkem panustanud, kogu õppeaasta kestvat protsessi paremini juhtinud ning paistab, et see on vilja kandnud. Mulle meeldis, et üks loovtöödest oli uurimistöö ja silma paistsid mitmed isikupärased tööd. Näiteks omaloominguline laul,  nii meloodia kui sõnad, ja noodistus tehti Sibeliuse tarkvaraga. Lisaks leidis üks tütarlaps võimaluse loovtöös proovida kätt puidutehnoloogia valdkonnas ja meisterdas endale kauni käsitöökella. Tegelikult on raske ja tänamatu välja tuua parimat tööd, sest kõik olid vaeva näinud ja endast parima andnud,“ rääkis koolijuht.  

Nähes Emmat peale loovtööde kaitsmist, uurisin, kuidas tema arvates loovtöö kaitsmine läks. Emma arvates läks kõigil hästi, aga tunnistas: „alguses oli väga suur närv sees, sest kartis, et sõnad lähevad segamini ning siis on piinlik. Samas nähes teisi enne esinemas, sain aru, et hullu pole midagi. Pärast esinemist tundsid kõik suurt kergendust, et nii suur asi tehtud sai.“ Järgmisel aastal loovtöö kaitsekõne esitajate julgustamiseks soovib Emma veel lisada, et kõik ei ole nii raske, nagu esialgu tundub. 

Jääme siis ootame, millega järgmine aasta meid loovtööd üllatavad. 

Kaidi Liivas 

õppedisainer 

*Vaata pilte loovtööde kaitmisest: https://photos.app.goo.gl/X123EuoptE4QCFa98link opens on new page