Õpetaja Andrei Tšernobrovkin huvitub elust ja inimestest 10. jaanuar LL

Intervjuude sarja "Meie uued õpetajad" raames tegid meedia- ja fotoringi õpilased Eleanora Rebase ja Lisette Avik lähemat tutvust tehnoloogiaõpetuse õpetaja Andrei Tšernobrovkiniga. Üks muhe lugu on meil teiega jagada!

Iseloomustage end paari lausega.

Olen pereinimene, mul on kolm täiskasvanud last, kaks poega ja tütar, kes õpib veel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Olen liikuv, töökas, sihikindel, huvitun elust ja inimestest. Mulle meeldivad erinevad väljakutsed ja armastan võimalusel reisida. Olen aastaid elanud ja töötanud välismaal erinevates riikides ja seeläbi saanud avastada ja ka võrrelda eri maid ja rahvaid. Olen arvamusel, et inimene peab läbi elu pidevalt arenema ja kogema uusi asju.  

Rääkige enda elust enne Kärla Põhikooli.

Olen viimased kolm aastat väikeettevõtja, tegeleme koos abikaasaga puidu ja naturaalnaha väärindamisega ja ehitusega. Aastaid olen tegelenud noorkotkastega. Enne Kärla Põhikooli olin puutööringi juhendaja Aste Põhikoolis.

Mis teid elus inspireerib?

Inspiratsioon, loovus on meis kõigis nii väikestes kui ka suurtes inimestes olemas, saab alati midagi uut teha, avastada, luua, lugeda, näha, katsetada. Vajadus ja soov on teha elus väga erinevaid asju ja elada oma elu huvitavaks.

Millega te tegelete vabal ajal?

Vabal ajal käin juba kaheksandat hooaega kaks korda nädalas Nasva Klubis rahvatantsutrennis, millega kaasnevad ka erinevad esinemised. Meeldib olla looduses, paadiga merel, järvel kala püüdmas. Põhitöö kõrvalt tegelen enese arendamisega, läbinud täiskasvanuna erialaseid kursuseid ja juhendan ka noorkotkaid.

Millised on teie rollid ühiskonnas lisaks õpetaja tööle?

1993. aastast olen Saaremaa Kaitseliidu liige.

2017. aastast juhendan noorkotkaid.

2015. aastast olen Nasva Klubi rahvatantsurühma “Pööris” liige.

Olen väikeettevõtja.

Kust pärineb teie huvi tehnoloogia vastu?

Tehnoloogia vastu hakkasin huvi tundma juba varajases lapsepõlves. Ükski vanemate poolt ostetud mänguasi (eriti autod) ei jäänud minu käes terveks, kuna mul oli uudishimu teada saada, millest koosneb see mänguasi ja kuidas ta toimib. Hiljem, kui käisin juba 7. klassis tegin oma esimese tikukarbi suuruse raadio. Nimelt minu vanem vend õppis Tallinna Polütehnikumis ja tema süstis mulle huvi elektroonika vastu. Peale sõjaväe teenistust töötasin automaatikuna, kus puutusin kokku nii elektroonika kui ka elektri töödega.

Mis te arvate kui suur erinevus on tänapäevase tehnoloogiaõpetuse ja endise tööõpetuse vahel?  

Õpetus on läinud laiemaks. Kui varem kasutati tööõpetuse tunnis vaid käsisaagi, peitlit, pliiatsit ja joonlauda, siis nüüd on juurde tulnud ka erinevad seadmed. Tänapäevases kiire arenguga maailmas õpitakse kasutama säästlikult materjale, tegema mõttetööd, kavandama, disainima, arendama käelist tegevust, tegema omavahelist koostööd. Kõik see on oluline edaspidises elus.

Kuidas teile meeldib lastega töötada?

Lapsed on minu jaoks siirad, vahetud ja huvitavad. Olen alati olnud arvamusel, et saan oma teadmisi ja oskusi jagada edasi noortele. Varasemalt tehes tööd noorkotkastega ja siis Aste Põhikoolis puutööringis.

Millised soovid on teil Kärla Kooli perele?

Mõnusat koostöö jätku ja teineteise mõistmist. Mõtlen siin all kogu kooliperet: õpilase ja õpilase, õpetaja ja õpilase ja õpetaja ja õpetaja omavahelist suhtlust.