Ilnur Kuldubaev on noor õpetaja, kes töötab Kärla koolis Ukrainast pärit õpilaste mentorina ning 3.B klassi inglise keele õpetajana. Tänaseks on Ilnuril seljataga poole aasta pikkune kogemus meie koolis. Lähemaks tutvumiseks ajasid temaga juttu meediaringi õpilased Eliise Kirs, Janette Jaansalu ja Marie Loviise Siim ja täiendasid intervjuude sarja "Meie uued õpetajad". Vestlus oli küll inglise keelne, kuid õpetaja räägib juba ka päris hästi eesti keelt.
Saagem tuttavaks õpetaja Ilnur Kuldubaeviga.
Ilnur on õppinud Venemaal kunstiajalugu. Praegu õpib ta Tartu Ülikooli Narva kolledžis inglise keele õpetajaks. Vabal ajal meeldib Ilnurile lugeda raamatuid ja kõndida Kuressaares. Heegeldamine aitab hoida teda rahulikuna ja mõnikord vaatab ta Netflixis filme. Õpetajana ei ole tal palju vaba aega, kuid vaatamata sellele jätkab ta eesti keele õppimisega.
Ilnuri perekond on pärit Tatarstanist, Kazanist. See on linn kus on inimesed, kellel on erinev ajalugu ja pered on traditsiooniliselt suured. Tema vanematel on viis oma last ja kolm lapsendatud last. Ilnur on peres vanuselt teine laps. Ta tahaks, et inimesed saaksid Tatarstani kultuuri kohta rohkem teada, sest see on tõesti huvitav ja lai. Eestis on ka palju tatarlasi.
Kui ta lõpetas kooli Kazanis, tahtis ta jätkata õpinguid välisriigis. Ta proovis võimalusi Norras, Itaalias, USA-s ja mujal, kuid lõpuks oli parim valik Eesti.
Tema huvi saada inglise keele õpetajaks algas noorelt. Koolipõlves kõik õpilased armusid nende inglise keele õpetajasse, kuna ta oli imeline õpetaja. Peale seda hakkas ka Ilnur unistama õpetaja ametist. Kasvades muutusid tema elukutse valikud palju, aga lõpuks on ta suundunud tagasi oma lapsepõlve unistuse juurde ning on nüüd õpetaja.
Kuidas sattus tema teele Kärla kool?
Ilnur leidis Kärla kooli tööpakkumise internetist, ta soovis hakata inglise keele õpetajaks ja aidata õpilasi Ukrainast.
Talle meeldib Kärla koolis. Meeskond on väga toetav ja õpilased on samuti armsad ja soojad.
Ilnur sooviks Eestisse jääda pikemaks ajaks. Ta tahab õppida tundma Eesti kultuuri ja ajalugu, sest see on tema arvates huvitav ja südamelähedane. Ta armastab Saaremaad ja tahab oma haridustee Eestis lõpetada ning võib olla ka õpetajana karjääri teha.
Küsisime õpetajalt, kus näeb ta ennast kümne aasta pärast:
„Olen 26-aastane ja ma ei tea täpselt, kuhu elus selleks ajaks jõuan. Üks asi, mida ma 26-aastasena tean on see, et ei saa kunagi kindel olla, mida elu sulle toob ja mis järgmisena juhtub. Võib olla olen siin Eestis või hoopis mõnes teises Euroopa- või Aasia riigis. Kui ma aastaaega tagasi Saaremaal turistina käisin, unistasin siin elamisest, mõtlemata isegi sellele, et see muutub reaalsuseks. Viis aastat tagasi, kui Narva õppima asusin, ei kujutanud ette, et võiksin nüüd elada Saaremaal ja töötada siin õpetajana. Nii et, mis iganes tulevik toob, saan olla kindel, et see saab olema huvitav!“
Lõpetuseks jagab Ilnur nõuannet kooliperele positiivse mõtteviisi saavutamiseks:
“Positiivne olemine ei tähenda ainult negatiivse ignoreerimist meie ümber. Seda on võimatu ja keeruline teha, sest kõigil meil on palju emotsioone ning kurb olemine on okei. Ma arvan, et minu lemmiknõuanne on - ükskõik kui palju negatiivsust sinu ümber on, ei pea sa silmi sulgema ja seda ignoreerima. Võite öelda, et jah, see on raske ja et ma olen selle pärast kurb, aga ma annan endale aega ja hoolitsen enda eest. Kunagi asjaolud lahenevad ja kõik saab korda, isegi, kui juhtub midagi halba.”
