Tänavu sügisel liitus meie kooliperega päris mitu uut õpetajat. Meedia- ja fotoringi õpilased võtsid nõuks meie uute õpetajatega lähemalt tutvust teha ja seda teie kõigiga jagada.
Täna piilume kunstiõpetaja Katre isiklikku maailma.
Iseloomustage ennast paari lausega.
Minu nimi on Katre. Olen sündinud, kasvanud Saaremaal. Nendel päevadel, kui mind koolis näha pole, kujundan kodukontoris ajakirju, raamatuid, pakenditele silte jm.
Loomult olen rahulik, empaatiline, keskendumisvõimeline ja püsiv, püüan leida olukordadest positiivset. Tunnen rõõmu pisiasjadest ning pere ja sõpradega koosveedetud ajast.
Mis teid kunsti poole tõmbas?
Joonistamine meeldis mulle lapsest saadik. Aga päris kunsti õppima minemise plaan tekkis gümnaasiumis. Nimelt käisin süvendatud majanduskallakuga klassis (peale tugeva konkursi oli see ka trendikas ja uudne). Ainult, et peale väga pikki koolipäevi, kuhu oli ära mahutatud tavapärasest oluliselt rohkem matemaatikat, kõik põhiained, aga lisaks ka majandust puudutavad mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine jne. Toonane koolijuht on seda aega tundide hulga tõttu nimetanud isegi omamoodi inimkatseks, mida täna enam teha ei lastaks. Ja, et koolielust vähekeseks välja lülituda, hakkasin käima laste kunstikoolis, alustasin päris mudilaste grupis. Seda võin ehk nimetada oma tasakaalupunkti otsimiseks. Aga mida rohkem seal kunstitundides käisin, seda veenununum olin, et ajan enda jaoks sobivat asja. Nii see algas.
Mis on teie hobid vabal ajal?
Väga meeldib käia ujumas; meeldib lugeda, näiteks artiklid astronoomiast (täheteadusest) paeluvad (isegi kui kõikidest detailidest aru ei saagi J); teha looduses tiire vastavalt hooajale, st käia seenel, marjul, koeraga jalutamas. Samuti on reisimine tore tegevus. Neid asju on rohkemgi, mis silma särama paneb. Mõelda ja mõtiskleda meeldib samuti.
Kas te olete varem ka koolis töötanud?
Jah, olen. Peale ülikooli lõpetamist õpetasin veidi aega Kuressaare Ametikooli kunstilise kujundamise eriala õpilasi.
Kuidas on teile siiani meeldinud lastega töötada?
Lastega töötamine on tore, ning mul on väga hea meel võimaluse üle Kärla koolis olla õpetaja. Ja isegi kui me ei pruugi jõuda tundides läbi rääkida kõiki maailma stiile ja kunstivoole, siis sellest olulisem on püüd lastele huvi tekitada valdkonna vastu, anda aimu, et kunst on igal pool meie ümber, ja aidata seda iga päev veelgi teadlikumalt märgata. Lisaks võib öelda, et õpilased on mulle samamoodi õpetajateks, ja selle kogemuse eest olen ütlemata tänulik.
Õpetaja Katrele esitasid küsimusi õpilased Marileen Seli, Emilia Ait ja Lisette Avik
