Veel enne, kui kooliaasta end lõpusirgele sättima hakkab, leidsime sobiva hetke jutuajamiseks aktiivse ja särava õpetaja Kristiina Virvestega. Käesoleva õppeaasta septembrikuust on Kristiina meie koolis käsitöö ja kodunduse õpetaja. Meedia- ja fotoringi õpilane Eliise Kirs toob teieni mõnusa vestluse temaga.
Kuidas esimene õppeaasta Kärla koolis on teile meeldinud?
Mulle on Kärla koolis töötada meeldinud esimesest päevast alates ja siiani ei ole see muutunud.
Kuidas jõudsite mõtteni hakata käsitööõpetajaks?
See mõte tekkis mul esimest korda, ma arvan juba 19 aastaselt. Ma õppisin Kuressaare Ametikoolis muuhulgas ka käsitööd ja meil oli õpetajaks Kaie Keskküla, võib öelda, et tema on minu eeskuju sellest ajast alates. Tõsiasi, et ma lõpuks käsitöö õpetajaks olen saanud, näitab vist seda, et noor teab juba üsna varakult oma tugevaid külgi, kuid ei oska alati oma mõtteid realiseerida. Ja parem õppida õpetajaks natuke hiljem kui üldse mitte õppida- eeldusel, et sa armastad ainet ja see töö kõnetab sind.
Millised suunad teile käsitöös enim meeldivad?
Pean tunnistama, et see enim meeldiv käsitööliik on ajas olnud muutumises. Varem oli minu absoluutne lemmik kudumine. Kui ma lõpuks õppisin korralikult heegeldama, siis võlus mind see. Oli aeg, kui mind ainult mõte õmblemisest pani õlgu väristama, kuid tänaseks on seegi muutunud. Hetkel ongi heegeldamine minu lemmik harrastus. Õmblemine ja masintikkimine on mu kiindumus.
Aga mulle meeldib proovida ka teisi käsitöövorme. Ma arvan, et inimene peabki olema uudishimulik ja saama erinevaid kogemusi, nii avardub silmaring.
Rääkige meile oma vabast ajast ja sellest, mida teete väljaspool kooli?
Oh. Kärla kooli kõrval on mul veel Tallinna Ülikool, mistõttu ma pühendan üsna palju aega koolitööde kirjutamisele. Peale nende kahe kooli on mul väike stuudio, kus ma teen teistlaadi tööd, õmblen ja teen masintikkimist. Veedan aega koos perega, külastan regulaarselt oma ema ja teen sõbrannaga lobamaratone telefonis. Mul on kaks kassi, kes mind koju jõudes alati tervitavad, sabad uudishimulikult püsti.
Kas teil on ka muid hobisid peale käsitöö? Mis need on?
Ega mul hobide jaoks palju aega ei jää. Aga kui ilmad juba soojemad on, siis ma sõidan jalgrattaga, käin meeleldi sõbrannaga kõndimas ja muidugi loen raamatuid. Ma ei tea ühtegi õdusamat ajaviidet külmal talvepäeval kui soojas toas diivaninurgas raamatu lugemine. Praegu on mu öökapil Daniel J. Siegeli raamat „Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht“. Soovitan väga, nii teismelistele kui nende vanematele.
Kuidas näete enda elu tulevikus ette, nii Kärla kooliga seotult kui ka väljaspool tööd?
Sellele küsimusele ei ole väga lihtne vastata. Ma olen avastanud, et hariduse omandamine avab väga palju võimalusi, sõltumata vanusest. Ja minu esmased unistused ongi seotud ülikooliga ja selle lõpetamisega, kui aeg on käes. Kärla koolil on kahtlemata minu elus oma koht ja viimane aasta on näidanud, et see koht on palju suurem, kui ma ehk algul arvasin.
Mis on teie viis olla positiivne ja motiveeritud?
Igal inimesel on omad hoiakud. Mina olen loomult positiivne inimene ja püüan alati leida lahendusi, mitte põhjuseid, miks midagi ei õnnestu või ei saa teha. Samas hindan ma oma võimeid ja ajalist ressurssi ning püüan end ise hoida, see toetab positiivsust. Ma naudin hetki omaette tööd tehes või mõtiskledes ja seda võimaldab mulle mu stuudio, kus ma saan kõike teha ja korraldada nii nagu mulle meeldib. Motivatsioon on üks tore asi. Sellel hetkel, kui inimene tunneb ära, et sisemine motivatsioon muudab elu palju värvilisemaks (kui väline motivatsioon), hakkab ta seda rakendama, suhtub võetud kohustusse palju suurema rõõmuga ja saavutab seejuures ka paremad tulemused.
