Intervjuu sarjas "Meie uued õpetajad" on jõudnud ajalooõpetaja Toomas Mägini. Õpetaja Toomasele esitasid küsimusi Lisette Avik, Marileen Seli ja Emilia Ait.

Kuidas teile meeldis lapsepõlves olla koolipoisi rollis?

Sellest on ammu aega tagasi, paljud asjad on juba ära ununenud. Mäletan, et koolis mulle üldiselt meeldis käia. Aga küllap oli ka neid päevi, mil poleks sinna niiväga minna tahtnud.

Kelleks te tahtsite saada koolieas?

Sellel ajal tahtsid poisid saada kas autojuhiks või kosmonaudiks. Ei mäleta, et mul oleks mingit kindlat ja püsivat soovi olnud. Kord huvitas üks asi, siis jälle mõni teine.

Mis teid ajaloo poole tõmbas?

Ajalugu mulle koolis sobis. Tundus huvitav teada saada sündmustest, mis sadu või isegi tuhandeid aastaid tagasi on toimunud. Keskkoolis osalesin mitmel korral ka aineolümpiaadidel. Võimalik, et see erialavalikut teataval määral mõjutas.

Kas teil on hobisid? Rääkige neist lähemalt.

Kunagi koolipoisina kogusin marke. Aga see oli selline koolilapse tasemel harrastus. Täiskasvanuna mul polegi mingit nö hobi välja kujunenud. Minu käest on seda varem ka küsitud. Olen elus mitu korda ülikoolis käinud, rääkimata suurest hulgast täiskasvanute täiendkoolitustest. Mõtlen nüüd, et vahest elukestev õpe ongi olnud minu hobi. Õppimisele on kulunud üsna palju vaba aega.

Kuidas teile tundub, kas töötamine õpetajana on huvitavam kui arhivaarina?

Need kaks ametit on üsna erinevad, oleneb mida huvitavaks pidada. Arhivaar tegeleb paljude dokumentidega, õpetaja suure hulga õpilastega. Mõlemad ametid pakuvad üllatusi.

Kuidas on teile meeldinud esimene poolaasta Kärla koolis?

Kärla koolis mulle meeldib. Just selline paraja suurusega koolihoone ja inimeste hulk selles. Kolleegid ja õpilased on toredad. Usun, et tasapisi elan kooliellu sisse. Minu jaoks on see juba 3. nö karjäär elus. Arvan, et ega tänasedki noored vähemaga pääse. Kooli ülesandeks on õpetada iseseisvalt õppima, konkreetsed ametid tuleb igaühel endal selgeks saada.