Käesoleva õppeaasta viimase advendihommiku viisid läbi õpilasesinduse liikmed. III advendihommikul tõid ÕE-liikmed koolipereni mõtted jõuludest, selle tähtpäeva tähendusest ja traditsioonidest.

ÕE-liige Kenert alustas esitlust küsimusega "Mis on jõulud?" ja jõudis järelduseni: "Jõulud on aasta üks tähtsamaid pidustusi. Need on aeg, mil pered saavad kokku ja veedavad koos lõbusalt aega. Siiski ei tohiks jõule seostada ainult kingituste ja kommertstähtsusega, vaid neid tuleks tähistada ka traditsioonide ja peresidemete tugevdamisena.​"

ÕE-liige Karolin rääkis meile "Kust jõulud tulevad?". Saime teada: "Enne kristlust tähistati talvist pöripäeva peadegu kõigis Euroopa kultuurides. Need pühad mojutasid hilisemaid joulukombeid. Piiblis pole Jeesuse täpset sünnikupäeva kirjas, kuid 4. sajandil otsustas kirik hakata seda tähistama 25 .detsembril. Jõulud ei pärine hestki kindlast riigist. Kristlikud jõulupühad pärinevad lähis idast/Roomast, kuid joulukombed hoopis põhja-Euroopast."

ÕE-liige Karoliina tõi meieni "Millised olid jõulud vanasti?". Saime teada huvitavat infot: "Tähistati talve kui kõige pimedama aja lõppu​. Tehti lihtsaid rituaale ja austati esivanemaid​. Söögid olid lihtsad ja kodused​. Kingitusi tehti vähe ja need olid käsitsi tehtud​. Jõuluvana polnud- käis näärisokk või pakkide jagaja​. Alati ei olnud kuusepuud ,vahepeal toodi kuusepuu asemel tuppa kadakas, mänd, ainult kuuseoks või tehti õlgedest "puu"​."

ÕE-liige Jüri-Hugo esitas küsimuse "Miks tulid jõulud?" ning saime teada: "Eesti esimesed jõulutraditsioonid pärinevad 13. sajandi Skandinaaviast seoses rannarootslaste asumisega Eesti rannikualadele. Kagu-Eestis, kõige kirjumate jõulutraditsioonidega paigas, on setud tähistanud jõule juba enne ristiusustamist õigeusu tavade kohaselt kahel korral, 24. detsembril ja 6. jaanuaril."

ÕE-liige Toomas rääkis sellest "Millal tulid jõulud Eestisse?". Vastusks küsimusele saime: "Jõulud jõudsid Eestisse juba muinasajal, enne kristluse levikut, kui neid tähistati talvise pööripäeva pühana. Kristlik jõulutraditsioon kinnistus siin alates keskajast, umbes 13.–14. sajandil.​ Kristlik jõulupüha, Jeesuse sündimise tähistamine, hakkas Eestis levima keskaegse ristiusu tulekuga (13.–14. sajand).​ Kiriklikult tähistati Kristuse sündimist algselt 6. jaanuaril, kuid alates 354. aastast nihutati see 25. detsembrile, et ühtida roomlaste päikesepidustustega.​ Tours’i kirikukogu otsusega peeti jõule 12 päeva, mille jooksul töötamine oli keelatud.​ Eesti rahvakalendris kestis jõuluaeg toomapäevast (21. detsember) kuni kolmekuningapäevani (6. jaanuar).​ Jõulutsüklis oli kolm kulminatsiooni: Jõululaupäev ja jõulupühad (24.–27. detsember), Vana- ja uusaasta (31. detsember ja 1.jaanuar), Kolmekuningapäev (6. jaanuar)​. Tänapäeva Eestis on jõulud kolme traditsiooni sulam: Põhjala talvine pööripäev, Kristlik Jeesuse sünnipäev, Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud.​"

Esitluse lõpetas ÕE president Estelle ja ta rääkis jõuluaja traditsioonidest. Nendeks on jõulupuu toomine ; jõululaupäev ( 24.detsember)​; jõuluroad​; kingituste jagamine​; advendiaeg​; jõululaat​; jõuluusud ja kombed​; kirikukombed​. Näiteks jõuluuskudest saime teada: "Vanasti usuti, et jõuluajal saavad hinged koju tulla – sel põhjusel hoiti tuba puhtana ja laud kaetud.​ Tehti ennustusi uueks aastaks (nt õnnetina valamine).​ Jõululaupäeval püüti mitte teha raskeid töid ja veedeti aega perega.​"

Täname ÕE liikmeid, et meile meelde tuletasite jõulude lugu, selle tähtsust ning traditsioone!

​