Oktoobrikuu teisel nädalal viibisid neli 5. kl tüdrukut koos koolijuhi Sirje Ellermaa ja õpetaja Kaidi Rahnikuga Erasmus+ õpirändes Valsequillo linnakese Elvira Vaquero lasteaed-põhikoolis. Õpirände teema oli „Jätkusuutlikkuse juures: õppimine looduse ja kunsti kaudu“. Meiega  koos osalesid selles programmis ka meile juba kevadest tuttava Lamia kooli õpilased Kreekast.

Nädalane programm sisaldas mitmeid teemakohaseid tegevusi koos vastuvõtva kooli õpilastega. Üksteist saadi tundma läbi mängude ja keeleõppe tegevuste; õpiti tundma Gran Canaria ja Kreeka ajalugu, traditsioone ja kultuuri ning tutvustati kaaslastele Saaremaad ning Kärla kooli. Koos istutati kooli ümbrusesse 4 viljapuud.

Kõige väsitavam, aga ka huvitavam päev oli matkarajal Caldera de los Marteles vana vulkaani nõlvadel. (Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm, mis tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis on osaliselt tühjendanud magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Allikas: Wikipedialink opens on new page).
Buss viisi õpilased serpentiine mööda tõustes umbes 1500 m kõrgusele, nägime selle umbes miljon aastat tagasi tekkinud, 80 m sügavuse ja 550 m laiuse moodustise ära, mida tänapäeval kasutatakse viljaka põllumajandusmaana. Seejärel hakkasime mööda kitsaid looklevaid kitseradu pidi alla liikuma, samas oli eesmärk sellel teekonnal korjata sinna lindude, tuule ja turistide poolt tekkinud prügi. Teekond alla umbes 35-kraadises kuumuses ja täispäikeses võttis aega mitu tundi ja osadel andis järgmisel päeval kõigis lihasgruppides tunda. 

Järgmistel päevadel tutvusid õpilased keskkonnahoiule tähelepanu juhtivate Kanaaride kunstnike ning Valsequillo õpilaste poolt varasemates sarnastes projektides loodud töödega ning kõigil osalejatel oli võimalik nüüd juba pestud prügi panna elama enda kunstiprojektis. 

Eraldi tähelepanu pälvis vee puudus, selle säästlik kasutamine ja taastootmine Kanaaridel. Õpilased vaatasid vastavaid videoid ja osalesid aruteludes. Koolil oli ka oma kooliaed, kus meile üllatuslikult olid just kartulid selle aasta teiseks saagiks oma rohelised lehed mullast välja pistnud. 

Kärla kooli jaoks oli see esmakordne, kui 5. klassi õpilased elasid vastuvõtva kooli õpilaste peredes. Kuna meie õpirännete peamine eesmärk on õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine, siis just seekord sai eesmärk 100% täidetud. Tagasi kodus ja kooliperele esitlust tehes tunnistasid Karoliina, Laura, Karolin ja Marie, et esimene õhtu võõras peres oli kõige raskem. Kuigi WhatsApi abil loodi peredega kontakt ja suheldi juba suve alguses, siis igatsus vanemate järgi ja üksildustunne oli ikkagi suur. Samuti tekitas ärevust inglise keeles suhtlemine, sest ega ka vastuvõtvates peredes seda eriti hästi ei osatud. Kuid vastuvõtt oli sõbralik ja soe ning koolitundide lõppedes hoolitsesid pered vaba aja mitmekülgse sisustamise eest, siis seetõttu toimus kohanemine kiiresti. Tüdrukud said õhtuti lisaks suhtlemisele ookeanis ujuda, surfata, snorgeldada, käia lõbustuspargis, väljas söömas jmt.  Klassikaaslastele, kes novembris Palermosse lähevad, anti kaasa julgustavad sõnad – karta pole midagi ja koduigatsust ja ka veidi hirmu tunda on täiesti normaalne. 

Kui koolijuht osales õpirändes õpilaste saatjana, siis õpetaja Kaidil oli ülesanne olla töövarjuks sama kooli õpetajatele ja eripedagoogile. 

Koolis hakkas silma väga hooliv üksteisesse suhtumine. Hommikuti tervitasid juhtkond ja mitmed õpetajad kõiki koolitulijaid koolimaja uksel laia naeratuse ja tervitusega. Kallistused olid tavapärased, õpilased kutsusid õpetajaid eesnime pidi, kuid lugupidamisega. Selles koolis püütakse vanemaid väga palju kaasata kooli tegemistesse. Meie vastuvõtja Echedey sõnul on see ainuke viis, kuidas hoida sõbralikke suhteid kooli ja vanemate vahel ning seeläbi kooli mainet.

Ka seal koolis rakendatakse kaasava hariduse põhimõtted. Koolis töötab üks eripedagoog, kes aitab nii tundides õpetajaid õppe diferentseerimisega kui töötab õpilastega individuaalselt. 

Põnev oli jälgida eripedagoogi ja õpetaja tööd õpilastega. Eripedagoogil olid ettevalmistatud erineva raskusastmega töölehed, mida siis valmis saades vahetati uute vastu. Õpilased jõudsid tunnis tehtud erineva arvu ülesandeid ja said kinnistamist varem õpitule.  Uudsus oli näha, et lapsed harjutavad kirjutamist ruutude sisse, mitte joonte vahele. Töövarjutus andis palju uusi mõtteid, kuidas aidata õpiraskustega lapsi ning koostada erineva raskusastmega ülesandeid. 

Oleme tänulikud CEIP Elvira Vaquero kooliperele, kes võtsid meid soojalt vastu oma kooliperre!

Muljed panid kirja Sirje Ellermaa ja Kaidi Rahnik 

Vaata suurt pildigaleriidlink opens on new page