24.-29. märtsini 2024 viibisid Kärla kooli 7. klassi õpilased koos 4 õpetajaga Prantsusmaal, Champdeniersi linnakese Leo Desaivre põhikoolis.
Toimus juba eelmise aasta lõpus alanud ühise projekti „The preservation of a natural environment in our regioon“ esimene õpiränne ehk Kärla lapsed Prantsusmaale.
Projektil on 2 suuremat eesmärki: 1) oma kodukoha ja globaalse looduskeskkonna hoidmise vajaduse teadvustamine ning 2) sotsiaalsete oskuste (enesejuhtimine, suhtlemis- ja koostööoskus, emotsioonide ja stressi juhtimine, probleemide lahendamine ja kriitiline mõtlemine jmt) arendamine.
Enne õpirännet õppisime vee looduslikku puhastamist ning pihuseid ja lahuseid, sellest tegime ettekande kooli teaduskonverentsil.
Õpirändes osalenud õpilased on oma muljed kirja pannud alljärgnevalt:
Pühapäeva varahommikul kogunesime me Kuressaare bussijaama. Alustasime teekonda Prantsusmaale. Esmalt sõitsime bussiga Tallinna bussijaama, sealt edasi trammiga Tallinna lennujaama. Tallinnast lendasime Pariisi. Kohale jõudes läksime rongile, millega sõitsime Pariisi (lennujaam on linnast väljas). Pariisis läksime metroosse ja liikusime rongijaama. Rongiga sõitsime 2 tundi kuni jõudsime sihtkohta Poitiers'i, kus pered meid ootasid ja koju viisid. Peredesse jõudes oli kell palju ja päev lõppes. Saime uue reisikogemuse ja palju seigelda.
Esmaspäev algas täiesti tavaliselt nagu koolipäev ikka. Mõned läksid bussiga ja mõned autoga. Ootasime kooli ees, et teise bussiga minna Poitevin'i rahvusparki, mis on jäänuk kunagisest Poitou lahest. Kaks kolmandikku sellest on kuivendatud soo, mida täna kasutatakse põllumajanduses; üks kolmandik on nn "märg soo" ehk kaunite kanalitega eraldatud saarestik.
Pärast pikka bussisõitu jagasime end kahte gruppi. Esimene grupp läks paadiga sõitma ja teine muuseumi. Paadisõidul räägiti meile, milline loodus seal on ja näidati teadustrikki. Õppisime, et sügisel vette langevad lehed lagunevad aeglaselt ja muda alla jäädes tekib selles protsessis põlev gaas metaan. Kui kanali põhjas lagunenud lehti ja muda segada, siis on see võimalik veepinna kohal põlema panna.
Muuseumis näidati meile paatide kasutamise ajalugu, angerja arengut ja rändamist ning toakujundust vanasti. Pärast, kui grupid olid tagasi kohtumispaigas, oli väike piknik ja natuke aega sealse linna uurimiseks. Pärast väikest pausi läksime tagasi ja grupid vahetasid oma tegevused. Esimene grupp läks muuseumi ja teine paadisõidule. Pärast pikka päeva läksid kõik kodudesse, et järgmine päev olla valmis uueks avastamiseks ja uurimiseks.
Teisipäeval jagati meid kahte gruppi. Esimene grupp tegi kõigepealt linnu, nahkhiirte ning roomajate maju. Prantslased pole vist kunagi midagi sellist oma kätega teinud ning töö ei sujunud alguses üldse. Osad läksid isegi paberikääridega puidule kallale. Keegi palju midagi ei jaganud ja vajalikud vahendid asjade tegemiseks neil kas puudusid või puudusid oskused neid päris õigesti kasutada. Meie, eestlased, ainult imestasime. Kuid pärast tunde pusimist ning kerget peavalu saime midagi tehtud. Pärast vahetasime teise grupiga kohad ning oli meie kord minna mängima mänge Euroopa ning kliima teemade kohta. Euroopa kohta mäng oli põnev ja saime teada palju uusi fakte iga riigi kohta, kuid kliima- teemaline mäng oli pisut keerulisem ja selle mängu mängisid meie eest ära põhiliselt direktor ja õp Tiina.
Vastuvõtvas koolis on kord karmim kui meil - uksed on lukus, koolimaja ümber aed samuti. Lõunavahetund kestab 2 tundi ja peale söömist tuleb see veeta vaid õues, õnneks on küll katusealused. Koolis on mobiiltelefonide kasutamine täielikult keelatud ja selle kasutamise eest karistati õpilasi.
Kolmapäeval tulime kooli nagu tavaliselt. Teadsime kõik, et meid ootab ees pikk matk Antonin'i looduskaitsealal.. Matk algas kooli ees vihmaga. Pidime minema mööda libedate kividega sopast teed. Kõik väsisid üsna kohe ära. Kui olime 5 km matkanud tahtsid kõik istuda, aga seda meile ei lubatud. Me pidime kohe koos giidiga edasi minema. Giid rääkis loodusest ja looduse arengust. Meile näidati isegi salamandrit ja kahte madu. Kui olime ekskursioonil ära käinud, sadas juba padu vihma. Me leidsime koha, kus süüa ja vihma eest varjuda. Kui vihm oli vaiksem, siis hakkasime tagasi kooli poole matkama. See päev oli väga seiklusrikas. Õppisime tundma Prantsusmaa loodust ja maastiku. Õppisime ka vastupidavust.
Neljapäeval olime taaskord koolis ja meid jagati kahte gruppi. Esimene grupp läks tänavale prügi koristama. Ja teine grupp jäi kooli slaidiesitlust tegema koos oma prantslasest partneriga. Esimene grupp korjas prügi, kuni tuli äiksetorm. Ootasime varju all, kuni meid lasti tuppa. Hiljem, pärast lõunat, vahetasime gruppe. Esimene grupp läks slaidiesitlust tegema ja teine läks õue prügi koristama. Slaidiesitluse teema sai vabalt valida ja seal tuli võrrelda Eesti ja Prantsusmaa vahelisi erinevusi valitud teemal. Slaidiesitlused pidi hiljem klassile esitama ka. Neljapäeval me õppisime, kuidas töötada teisest riigist ning teist keelt kõneleva paarilisega.
Reede oli meie viimane õpirände päev. Me läksime kohvritega kooli, et pärast otse bussiga koolist rongile minna. Me kuulasime oma klassikaaslaste esitlusi ja rääkisime mida me nädalas õppisime. Pärast kõike oli mõnele raske lahkuda. Nüüd oli pikk sõit koju. Õppisime reisil orienteeruma ja iseseisvalt seiklema.
6.-10. maini viibivad prantsuse õpilased Saaremaal, kus nad õpivad koos meiega tundma Saaremaa loodust Vilsandi looduskaitsealal, korjame prügi Soeginina pangal ja teeme muid ühistegevusi.
7. klassi õpilased ja klassijuhataja õp Katrin Kuum
Pildigalerii asub SIINlink opens on new page
