Kevade aeg
Kevad
see maagiline aeg.
Õide puhkenud
terve mu aed.
Lind siristab ja
päike kidistab.
Paljad varbad
murusse torkan.
Taevasse vaadates
näen ma pilvi.
Rõõmupisar
tuleb silmi.
Loodus me ümber
nii kaunis on.
Rohus hüppab
rohekas konn.
Sirelin Miller, 7. kl
Tundega kevad
Kevad mis on täis hirmu
Hirmu ja üksindust
Pole tavaline kevad
Vaid hoopis mitmes mõttes eriline,
Kevad mis näitab ennast külma ja süngena
Kuid samas hella ja hoolitsevana.
Kui tänavatel käin
Mis tihti rahvast täis olid
Ja hetkel näitab see ennast tühjana,
Siis tungib iseenesest hinge kurbus
Või peaksin ütlema tühjus.
Sellised emotsioonid
On musta pilvena peade kohal
Mida üritatakse sealt kaotada
Kuid mis ainult hoolivuse, austuse ja turvatundega
Meie peade kohalt kaob.
Siiski see kevad ei ole ainult üksindus ja hirm
Vaid ka hellus ja hoolivus
Mis inimeste südames vaikselt hõõgub
Ning oma lähedastele mõtleb
Ja toob lähedasemaks ka kõige kaugemad pereliikmed
See väike tekst ei ole inimestele kurbuse toomiseks
Vaid mõistmiseks
Miski siin ei ole raske kui seda raskust ületada koos
Ja mõeldes kõigile
Kes ka kuskil väikeses südamesopis sinust siiski hoolivad.
Lisandra Roos, 8. kl
Uus kevad
See kevad on tulnud teisiti
kool on kodus, pere kõik koos.
See kevad on tulnud tasakesi,
päike, vihm ja lumi segamini.
Lindudel ja loomadel ikka samamoodi,
lõokesed lõõritavad okste peal,
mesilased tantsivad sinililledel,
karu see müttab metsade vahel.
See kevad on inimestel teisiti,
aga loodus hingab ikka samamoodi.
Egert Villak, 6. kl
Loodus minu ümber
Mänd lennutab okkaid,
rabas sammud rööpaid.
Kevad annab endast märku,
ilm on hukas, sajab rahet, lööb välku.
Päike loob kevadist õhku,
võtan teki, poen terrassil põhku.
Loodus ümberringi tärkab,
kõike seda sinagi märka.
Sessely Järvalt, 8. kl
Kevad
Väljas jälle kevad on käes,
kellukesi, sinililli teeääres näed.
Tööd täis on jalad ja käed,
endale pesa ehitavad sipelgaväed.
Ükspäev on külm, teine on soe.
Vahel on taevas päike, vahel ta pilve taha poeb.
Puude seas jälle pungad on moes ja
naabri kassi peale klähvib mu koer.
Robert Luks, 8. kl
Kevade märgid
Hommikul kui üles ärkan,
tunnen päike paitab pead.
Riided selga, õue tõttan
kuulma linnulaulu head.
Metsas jalutades märkan
sinililled õitsevad.
Nuusutades lille lõhna
kuulen vaikset suminat.
Üksik väike mesilane
lendab õielt õiele.
Koju minnes eespool märkan
kahte kollast liblikat.
Mõeldes nähtud märkidele
tean ma nüüd, et kevad käes!
Heti Anett Aksalu, 7. kl
Külm kevad
Õues puhub õudne tuul,
mis siis, et suured pungad puul.
Taevast sajab lund, rahet, vihma.
Tahaks ilmataadile anda rihma.
Kalender näitab aprillikuud,
ammu mõtlen midagi muud.
Ei seda, kus kummik suur,
vaid millal toimub Lenna suvetuur.
Metsa all õitseb ülane valge,
kodus ahju pean viskama halge.
Kevad, palun lähedale nüüd poe,
et ligi pääseks päike nii soe.
Nora Lisell Põld, 6. kl
