3. septembril alustas Kärla Põhikooli 9. klass oma reisi Kreekasse Korfu saarele. Lend oli varajane, mistõttu pidime lennujaamas juba kohal olema kell üks öösel. Pool kümme hommikul puudutasid lennuki rattad Korfu maapinda ja olimegi kohal. Tellitud buss viis meid kohe pärast kohvrite kätte saamist meie hotelli Alexandros. Esimesed paar päeva üritasime kliimaga kohaneda ja tutvusime omapead sealse ümbruskonnaga, päevitasime ning ujusime basseinis. Hommiku- , lõuna- ja õhtusööki saime hotelli buffeest. Jalutades käisime ära Kerkyra lennujaama kõrval paikneva silla juures, kus saime lähedalt näha kuidas lennukid tõusevad ning maanduvad üle meie. Seal saime ka odavalt laeva reisi, mis viis Pontikonisi saarele (Hiire saarele), mille maksimaalne pikkus on ainult 120 meetrit. Õhtul kui päike oli loojunud, käisime seal samas linnatulesid vaatamas. Reedel, 6.septembril, broneeriti meile jahireis sinisesse laguuni (blue lagoon). Vahepeatusteks oli Kreeka linn Sivota, Noto`se botaanika aed ning sõidu ajal möödusime ka mägedest ja koobastest. Järgmisel hommikul külastasime pealinna Kerkyra`t, kus oli erinevaid vaatamisväärsusi, poed, tuntumad söögikohad. Sealsed tänavad on kitsad, majad on ehitatud üksteise otsa, rõdud olid ehitatud nii, et kogu linnamelu kostus tuppa. Pühapäev oli kõige seiklusrikkam. Panime ennast proovile Aqua veepargis, mille atraktsioonid ulatusid kõrgustesse. Kohapeal ka einestasime. Päev enne tulekut saime näha Korfule mitteomast ilma, milleks oli vihm ja äike. Õhtul taaskülastasime linna, kust ostsime oma viimased suveniirid. Viimane hommik teretas meid tulipunase päiksekeraga ja kaugel mägedes vallandus hõbedane udukogu. Tagasilend möödus sujuvalt. Kell üheksa õhtul olid kõik juba oma kodudesse jõudnud.
Kogusime kokku ka kõige eredamad mälestused reisist:
Top1 kõige eredam mälestus oli see, kui Glen jäi ühele vene bravuuritarile silma sellega, et too olevat tema ujumismadratsi ära lõhkunud. Pärast ägedat vaidlust basseini ääres läks naine üle piiri ja andis Glennile kõrvakiilu. Hiljem selgus, et madrats oli siiski terve ja tegu oli arusaamatusega.
Paljud meist kogesid esimest korda elus snorgeldamist. Sealne meri oli nii selge, et oli näha, kuidas kalad meid ümbritsevate korallide vahel ujusid.
Paljudele jäi meelde sinna saabumine, sest sealne kliima oli nii soe ja mõte sellest, et saame seal nädal aega puhata oli võrratu.
Reis sujus suurepäraselt ning võime öelda, et reisi ajal muutusime lähedasemaks üksteist tundma õppides ning kõik naasesime kodumaale positiivsete emotsioonide ja mälestustega.
Darelyan, Helena-Karmen ja Liisi
Imeilus fotogalerii avaneb siit: https://bit.ly/2mjnoxmlink opens on new page
